Juulikuu kokkuvõte

Tere, sõbrad!

Käes on aeg võtta kokku heinakuu rahaasjad, aga räägime kõigepealt raamatutest.

Sain siis juulikuus läbi David Shrier’i raamatu Basic Blockchain. Mulje pärast lugemist on väga hea, sest teema on põnev ja usku mul sellesse on, aga tehnilise poole pealt jään veel ikka nõrgaks. Mis asi on hash või fork või milles täpselt seisneb proof of work – kõigile, kes küsisid (mis on ilmselt 0 lugejat), pean vastuse võlgu jääma. Sellele vaatamata usun, et tegemist nö interneti uue tulemisega (Internet 3.0) ning see jõuab massidesse varem või hiljem.

Antud teema potentsiaali valgustab ka hiljutine Eesti Panga uudis digitaalse euro edukast katsetusest. Antud plokiahel oleks tõenäoliselt kontrollitud keskpanga (näiteks Euroopa Keskpanga) poolt ja seega ei oleks ta detsentraliseeritud nagu on Etehereumi platvorm, kuid samm plokiahela teema populariseerimise poole on sellega kindlasti astutud.

Kel rohkem huvi, siis hakkasin hiljuti vaatama ka Stanfordi kursuste sarja teemal Plokiahel ja Raha, mis tundub andvat sel teemal päris hea baasteadmise. Selle leiab siit.

Olen seda tüüpi inimene, kes kipub lugema seitset raamatut korraga, ja praegugi on mul pooleli juba mõnda aega tagasi soetatud Morgan Houseli (ja Kristi Saare kirjastuse poolt tõlgitud) raamat “Raha psühholoogia“, mis toob lugejani raha ja investeerimisega seotud mõtteteri läbi 20 lühiloo. (Kui laenata tahad, anna teada)

Kaks mõtet, mis mulle senise lugemisega meelde on jäänud. Esimene mõttetera kõlab nii: Pole mingit põhjust riskida sellega, mis sul on ja mida sa vajad, selle tarbeks, mida sul pole ja mida sa ei vaja. Jah, okei, see kõlab nagu õpetuslause, mida öeldakse tagantjärgi tarkusena 58 aastasele Jim’ile, kes on $150 000 krediitkaardi võlas ja sügavas depressioonis. Aga samas pani see mind ka pisut rohkem riski peale mõtlema. Ma arvan, et noorena peab riskima, millal siis veel kui mitte praegu, aga peab riskima varadega, mida sa oled valmis 100% kaotama. Minu puhul ei tähenda see edasipidi seda, et müün enamus positsioone maha, et end paremini tunda vaid keskendun rohkem Meelerahufondi suurendamisele, et turu languse ajal aktsiaid müüma ei peaks hakkama, et leiba osta.

Teine mõte tuli peatükist nimega Mõistlik > Ratsionaalne, mis rääkis oma investeeringute armastamisest. Mõte on pisut pikem, seega panen siia kaks screenshoti:

TL;DR: Firmade valimine, mis sulle tõeliselt meeldivad (hea toode/teenus, hea tiim, tehnoloogia, missioon jne) on autori sõnul mõistlikum kui puhtalt numbrite põhjal külm ratsionaalne otsus kuhugi investeerida, sest languse ajal on kaotusvalu suurem, kuna sa “leiad end järsku kaotamas raha millegi pealt, mis sind ei huvita.

Mina, kui üpris emotsionaalne inimene, lugesin sellest peatükist veel välja, et kõik investeeringud ei peagi olema mingi perfektse analüüsiga põhjendatud. Peaasi, et ma suures pildis mõistlikku joont hoian (aka kogu raha Dogecoini!) ja öösel rahulikult magada saan.

Alrighty, aitab küll sellest heietamisest. Räägime rahast ka.

Tulud: 1503€

Kulud: 650€

Kasutan kulude jälgimiseks rakendsut Monefy Pro, kus olen igakuiseks kulude laeks seadnud 600€. Miski ei takista mind sellest rohkem kulutama, aga see on hea psühholoogiline piir. See kuu ületasin seda piiri ja peaksin ennast väga halvasti tundma (eks?), aga võtan asja rahulikult ja proovin augustis kulutustega pisut tagasi hoida.

Investeeringud:

Bercman Technologies – Võtsin IPOst osa, kuigi osakuid sain ainult 30. Hea seegi. Osakuid jagati hinnaga 3.4€ ja maha müüsin nad kuskil 8.3€ pealt. Jah, tagantjärgi tarkuse järgi liiga vara, aga noh…it is what it is. Ei saa liiga ahneks ka minna. 144% tootlust on ikka päris okei. Ostsin ja müüsin eraisikuna, kuid kuna tegin seda investeerimiskonto kaudu, siis tulumaksu (veel) maksma ei pea. Kui see sinu jaoks uus, siis loe rohkem siit.

Silen – Eelmise kuu tugevad tulemused andsid enesekindlust (loe: naiivset eneseusku) juurde ning võtsin 50 osakut juurde. Kipun ennast kordama, aga ootan huviga, mis sügisel startivast renditeenusest saama hakkab ja kuidas see tulemusi mõjutab.

TSM1TTallinna Sadam. Selle ostu taga oli kaks põhjust. Dividendid ning positiivsem tuleviku väljavaade turismile ja kaubandusele. Nüüd kolmanda koroonalaine eel tundub võibolla pisut riskantne valik, kuid loodan parimat.

Ethereum – 150€ eest Binance platvormil. Müüsin Change äppis oma 100€ eest ostetud Cardano maha ja kolisin kõik krüpto praegu Binance’i. Lihtsuse mõttes.

COOPMüük, mitte ost. Koroona kolmanda laine kartuses ja Coopi hiljutise raketitõusu valguses müüsin poole oma positsioonist maha. Sarnaselt Jaak Roosaarele pidin nägema seda, et aktsia tõusis pärast müüki üle 20% kuni läbis väikse korrektsiooni ja langes 3.5€ pealt tagasi 3.01€ peale. Pean ausalt ütlema, et selle tehinguga sain esimest korda aru kui palju on investeerimine seotud psühholoogiaga. Pärast müüki tundsin meeletut kahetsust, kui nägin kui palju aktsia veel tõusis. Kui aktsia tagasi langes, tundsin end nagu siseinfot omav CEO, kes võiks kohe-kohe oma investeerimisalase raamatu välja anda. Nüüd, kirjutamise hetkel, kui aktsia hind on jälle tõusnud (3.22€) sügan kukalt ja mõtlen, et kas oleks ikka pidanud müüma. Ehk siis: It’s a rollecoaster but I like it : D

Juunikuu puhasväärtusesse krüptoinvesteeringuid sisse ei arvestanud, seega ausa võrdluse jaoks võib siit u 1300€ maha arvata, aga ka sel juhul on kasvu näha.

Olge terved ja järgmine kuu näeme! Elämä on laiffi ja musi püksi!

P.S. Raamatutest veel nii palju, et alustasin ka Sulev Vedleri teosega “Pestud Miljonid“, mis räägib taasiseseisvunud Eesti rahabossidest ja kuidas nende tegemised tänaseni ulatuvad. Olen alles alguses aga juba on põnev. Kui keegi lugenud on, siis võib muljetada.

Valed, valed ja veelkord valed

Mina HUYA ja PDD aktsiaid hoidmas

Tere, sõbrad!

Tore teid jälle siin näha. Juuli on käes, autosalongi termomeeter näitab 45 kraadi ja autosse istudes kõrvetan käsivarre turvavöö metalltüki külge ära. Eesti suvi!

Saabunud on aeg, mil inimesed roomavad internetinurkadest välja päris tänavatele, et Rotermannis aperoliaurudes Shanoni nelja akordi saatel hüpelda või Hobujaamas lõunast trammi oodates jäätist varruka pealt limpsida. Energia on igaljuhul teine ja see on vahva. Iseasi kauaks seda veel kestab.

Olen viimastel nädalatel saanud natuke tagasisidet selle blogi kohta (loe: kaks inimest ütlesid kolm lauset) ja nii tore on kuulda, et huvilisi ikka on. Kuna ma arvan, et 99% lugejatest mingit kommentaari/tagasisidet ei jäta, siis tegelikult mul pole õrna aimugi kui palju teid, rahasõpru, kokku on. Siin jälle väike väljakutse sulle, kes sa loed: anna julgelt märku, mis sulle meeldib ja mis mitte, mida võiks muuta ja mida jätta. Let’s make feedback great again!

Räägime nüüd rahast ka.

Alustuseks pean midagi väga olulist üles tunnistama. Nimelt olen teile järjepidevalt valetanud, kui palju mul raha on. Hea algus, kas pole? Kuhu su mõte praegu läks? Et Andreas on kogu aeg tünga teinud ja tal pole pennigi? Või et teades teda, teeb ta praegu ka tünga ja tegelt on miljonär? Et Andreas otsib lihtsalt feimi? (viimase puhul pean sulle kurbusega tõdema, et blogid on praegu vist viimane koht, kust feimi otsida).

Asi on lihtsalt selles, et kuna suurem osa minu praegustest investeeringutest on tehtud eraisiku alt, siis senini arvutasin oma net wöörthi ilma tulumaksu maha arvutamata, mis tähendab, et tegelikult olen 20% vaesem, kui arvasite. Päris elus tähendab see nüüd seda, et trollis pean hakkama jälle inimestele istekohta pakkuma ning instapildid Vapiano õhtusöökidest pean asendama klõpsudega tatrapudrust ja kurgisalatist. On hullematki juhtunud.

Parandatud puhasväärtus. Kurb on küll seda numbrit väiksemana näha, kuid see on tõe hind.

Kuidas ma oma puhasväärtust arvutan?

Puhasväärtus saadakse, kui varadest lahutatakse kohustused. Varad on näiteks aktsiad, kinnisvara, võlakirjad, raha, kuld jne, ehk kõik, mis sulle raha sisse toob. Kohustused on näiteks võlad, maksud jne, ehk kõik, mis raha su taskust välja viib. Kuna mul hetkel võlakohustusi ei ole, siis liidan kõik oma varad kokku ja saangi oma puhasväärtuse. Eraisiku varad korrutan 0,8-ga, et tulumaks maha arvestada (noh, tead küll, see suur vale, millest ma just rääkisin).

Juuni tulud: 1397€

Juuni kulud: 481€

Väljas söömine jällegi kõige suurem kulu. Andreas, sa pole midagi õppinud.

Juuni investeeringud:

TSM1T – Tallinna Sadam. Seda ostsin mõttega hakata üles ehitama dividendiportfelli. Hetkel tundub, et koroonast on taastutud päris tublisti ja kuna tegemist on riigifirmaga, siis võiks kindlust olla natuke rohkem, et päris põhja ei lähe. Kõige olulisem parameeter oli muidugi, see, et Rahakratt kirjutas sellest 😀

Kas Wise’i IPOst võtsin ka osa? Ei võtnud. Miks? Ootan veel natuke. Ei välista, et millalgi hiljem ostan.

Krüptoraha – sellest kirjutan allpool pisut pikemalt

Jutu jätkuks panen siia ka pildi kõikidest oma praegustest investeeringutest, et teil (ja mul endal) parem ülevaade oleks.

Eraiskuna ostetud üksikaktsiad.
NIO – Hiina elektriautotootja; SAB1L – Siauliu Bank: Leedu pank; TKM1T – Tallinna Kaubamaja; TSM1T – Tallinna Sadam; HUYA – Hiina videomängude striimimisplatvorm; PDD – Hiina e-kaubandusplatvorm
Eraisiku LHV Kasvukonto fondid.
AASI – Aasia arenevate riikide firmad; ESP0 – e-spordi firmad; INRG – rohelise energia tootjad; XCHA – Hiina 500 suurimat firmat
Eraisikuna ostetud Sileni osakud Funderbeamis.
Mugav on see, et Funderbeami saab LHV netipangaga ühendada ja siis kõike ühest kohast näha. Silen on siis eesti firma, kes toodab kontoritesse ja avalikesse ruumidesse helikindlaid bokse, kus sees saab töötada/helistada.
Ettevõtte alt ostetud üksikatsiad.
CPA1T – Coop pank; SAB1L – Siauliu pank

Nagu näha, siis on mul kogu krempel hetkel LHVs. Sealt ostan aktsiaid (nii Balti börsil kui ka USA börsil). Nii ettevõttena kui eraisikuna on LHVs Balti aktsiate hoidmine ja ost/müük tasuta. USA aktsiaid ostes on eraisikul ostes/müües teenustasu 0,14% tehingu väärtusest, minimaalselt 9 € ja aktsiate hoidmine kuni 50 000€ portfelli ulatuses tasuta. Ettevõtte all USA aktsiaid hoides rakendub igakuine tasu 0,01% portfelli mahust, minimaalselt 2€. Ost/müük tehingutasud on samad, mis eraisikul.

Kuldreegel on tavaliselt see, et investeerimisel peaks tasudeks kuluma maksimaalselt 1% tehingu suurusest. Ehk siis LHV kaudu USA börsi aktsiaid ostes peaks tehingu suurus olema minimaalselt 900€ (900st eurost 1% = 9€). Kuigi eelmises postituses kirjutasin, et sihin USA dividendiaktsiaid, siis praegu kaldun pigem ikkagi Balti börsi poole, sest vaba raha on hetkel vähe.

Juunikuu oli minu jaoks märgilise tähendusega kuna tegin ka oma esimese krüptotehingu (ilmselt veel vara seda “investeeringuks” nimetada). Pärast pikka arutelu ühe tuttavaga, kes ise teemast väga huvitub ja on oma raha erinevatesse krüptorahadesse sisse pannud, otsustasin ka käe valgeks saada. Tegin eraisiku konto nii Binance kui ka Change äppis (viimane on eesti firma) ja ostsin esimeses kahte krüptoraha: Ethereumi ja AAVEt ning teises Cardanot. Miks ma kahes eraldi äppis olen? Kõige lihtsam vastus on see, et suurest õhinast ostsin algul Change’is Cardanot ja siis avastasin Binance’i, kus valik on suurem.

Eks eraisikuna krüptosse investeerimine nõuab rohkem tegemist ja jälgimist kui ettevõtte alt (sest iga ostu ja müügitehing tuleb kirja panna, et hiljem tuludeklaratsioonis õige tulumaksu arvestus teha), kuid kuna mul praegu ettevõttel sissetulekuid pole, siis hakkasin eraisikuna pihta.

Krüptoalaseid teadmisi kogun vahelduva eduga Youtube’st (kanal: Bitboy Crypto) ja loen ka hetkel David L. Shrieri raamatut “Basic Blockchain” Ma arvan, et plokiahela tehnoloogial on väga suur potentsiaal muuta kogu majandust ja inimeste igapäevaelu, alustades tarneahelate jälgimisest kuni digitaalsete kunstiteosteni. Kuna ma ise olen krüptoteemadel veel väga algaja, siis oleks tore kellegagi mõtteid põrgatada, kes kogenum või kes ka samamoodi alustab ja teemast huvitub. Let me know, kui sa tahad deidile minna. Tatrapuder on minu poolt 🙂

Palavate ilmadega on mõnus võrkkiiges raamatut lugeda. Minu järgmine lektüür on Kristi Saare kirjastuse poolt välja antud “Raha psühholoogia”.

Mis raamatut sina loed? Hääd suve ja hääd lugemist! And don’t forget: Elämä on laiffi ja musi püksi!