Tim: Avicii elulugu

​Siit saab alguse minu raamaturubriik. Ei, Avicii ei olnud rahaguru ning ei, see raamat ei räägi rahast, aga tahan selle sisu teiega siin jagada kahel põhjusel. Esiteks, selleks, et juurutada endas harjumust alustada asjadega kohe. Avicii raamatu sain täna läbi ja täna tuli ka mõte alustada raamatutest kirjutamist. Ma võiksin oodata kuni saan läbi järgmise päriselt rahateemalise raamatu, aga sinna läheks aega ja minu spontaanne mõte raamatute jagamisest võib seniks lahtuda. Teiseks, keerleb see raamat minu jaoks kahe väga olulise teema ümber: muusika ja vaimne tervis. Hea võimalus jagada oma mõtteid neil teemadel ning tutvustada seeläbi ennast.

Muusika

Tim "Avicii" Bergling on minu üks muusikalisi iidoleid. Mans Mosessoni kirjutatud raamatus saavad sõna paljud Avicii lähedased ja kolleegid, kes temaga koos mööda maailma ringi reisisid. Peeaaegu iga peatükk algab eri maailma paigus, mis ilmestab Avicii kiiret elustiili ja töö olemust. Aastas üle kolmesaja kontserdi anda kõlab juba paberil karmilt, rääkimata siis reaalsusest. Privaatlennuk Las Vegasest Ibizale, Ibizalt Dubaisse ning Dubaist Sydneysse. Mõnikord anti ka kaks kontserti ühel õhtul kahes eri riigis. Selline tempo mõjus Timi füüsilisele ja vaimsele tervisele laastavalt ning ebapiisav ravi pani kogu olukorrale valusa pitseri.

Mitmes peatükis seletati lahti ka Timi mõtte- ja tööprotsessi, kuidas ta uut laulu lõi, mis tundus kõrvalvaatajale tihti kaootiline ja suvaline, kuid mis andis võrratuid tulemusi. Timi võlusid - erinevalt tema ajal populaarsust kogunud house muusikute drummist ja bassist - ennekõike meloodiad, laulu osa, mis räägib kuulajale loo ja ei unune ka järgmisel hommikul pohmellisena tantsupõrandast kleepuvate tossudega hotellitoa voodis tõustes. Teda huvitasid akustilised pillid erinevatest maailma nurkadest ning eriline lemmik oli tal kantrimuusika, mida on tunda ka tema suurimatest hittidest "Wake Me Up" ja "Hey Brother". Neid stuudiosessioonide kirjeldusi lugedes lendas minu jaoks aeg väga kiiresti ja tundus, et lehed pööravad end ise.

Kõik Timi sõbrad ja kolleegid olid vaimustuses tema oskusest luua kiiresti mingile meelodiapõhjale peale struktuur, mis oli loodud suurele lavale. Kõikide jaoks olid Timi lood täis lootust ja positiivsust, mis aitas rasketel aegadel miljoneid inimesi. Kuigi tema lood kõlasid tihti kergelt ja lihtsalt, siis lava taga, stuudios, hotellitubades käis pidevalt meeletu täppistöö. Tim ei olnud kunagi lõpuni rahul. Alati sai sündi soundi muuta, kick-drummi paremaks teha ning üleminekuid lihvida. Tihti nägid mänedžerid suurt vaeva Timi hotellitoast välja tirimisega, et ta õigeks ajaks lavale jõuaks. Paar tundi hiljaks jääda polnud Avicii maailmas mingi haruldus. Alles mitmed aastad hiljem sai Tim aru, et ta oli mänedžeride kannatuse proovile pannud ja etteteatamata kohtumisi või esinemisi tühistanud, sest nendes olukordades tundis ta, et tema käes on kontroll. Poiss, kes muidu vaevles madala enesehinnangu käes ning ei osanud oma emotsioone juhtida, sai lõpuks näidata, et tema käes on ohjad. Timi kahjuks oli see aga vaid väga halb lühiajaline lahendus palju suuremale probleemile.

Vaimne tervis ja sõltuvus

Timil oli tugev valuvaigistite (ja hiljem kanepi) sõltuvus, mis algas suuresti tema tihedatest haigla külastustest. Polnud ebatavaline, et ühel õhtul haiglasse sattudes võttis Tim sisse suure koguse valuvaigisteid ning oli järgmisel õhtul juba suurel laval Austraalias, USAs või Ibizal. Ta proovis korduvalt sõltuvusest lahti saada, ja oli selles isegi edukas, kuid langes tihti seepeale kohe jälle kas ainete või sügava depressioni küüsi. Üks karmimaid näiteid oli Timi vaevanud teravad valud kõhus ja alaseljas, mis ei lubanud tal lõpuks liikuda. Tuli välja, et tal on tugev kõhunäärmepõletik, mille vastu aitaks vaid operatsioon. Timi jaoks oli rahvale oma uue loomingu mängimine aga niivõrd tähtis, et ta otsustas operatsioonile käega lüüa ja arsti rangele soovitusele vaatamata lavale minna. Mõnda aega kannatas keha selle ära, kuid õige pea andis kumm järele ja kõhunääre lõhkes. Järgnes operatsioon ja järjekordne haiglaperiood valuvaigistitega.

Kõik algas Timi lapsepõlvest, kus ta tegi koolist tihti poppi, sest kartis oma aknet täis nägu teistele näidata. Hirm saada naerualuseks oli niivõrd suur, et ta mõtles välja mitmeid valesid, mida vanematele selgituseks öelda, et mitte kooli minna ja pigem kodus arvutit mängida. Enesekindluse ja -teadlikkuse puudumine käis Timiga kogu aeg kaasas. Kui ühe albumi esitluskontsert läbi sai, haaras ta kohe telefoni, et lugeda Twitteris publiku kommentaare. Kuigi paljud arvamused olid positiivsed, siis keskendus Tim tihti just negatiivsetele sõnumitele, mis puudutasid nii tema vinnilist nägu kui ka laulude kvaliteeti. See ebakindlus saatis Aviciit kuni tema elu viimsete päevadeni.

Mulle jäi eriti meelde Timi järgnev mõte: Ta tunneb, et ta on aina rohkem Avicii ja aina vähem Tim, ning iga kord kui ta avalikkuse pilgu alla satub, tunneb ta meeletut pinget ja et ta kaugeneb iseendast. Pärast Timi surma tulid paljud kuulsused välja enda vaimse tervise lugudega, mis aitasid neil olla rahul nende "päris minaga" ning pakkus niivõrd vajalikku konteksti publikule, kes oli varem (ja on kindlasti osati siiani) pimestatud staaride glamuursest elust. Suure tähena särades juhtub see, et inimesed nõuavad ja ootavad staarilt aina enam, mis paneb nad surve alla olema aina rohkem "kuulus" ja vähem nemad ise. Sellisel tasemel, nagu oli Avicii, on see meeletult raske, kuid esimene pikaajalise ravi samme on kindlasti eneseteadlikkus ja -hoolitsus, mida tema kahjuks leida ei osanud.

Kõige kurvem oli see, et Tim hakkas vahetult enne oma surma näiliselt paranema. Väsinud nägu ja kõhn keha asendusid rõõmsa pilgu ja hea füüsisega. Ka tema kõnemaneer ja teemad, millel ta peatus, andsid tema lähedastele lootust, et poiss võib olla lõpuks teel paremuse poole. Tim oli 27 kui ta esimest korda mindfulnessi ja meditatsiooni otsa sattus, mis temas suurt huvi tekitasid ja motiveerisid rohkem enda keha kuulama. Mõtlesin raamatut lugedes korduvalt, et mis oleks olnud, kui ta oleks vaimse tervise oskuseid õppinud juba 24-aastaselt, 20-aastaselt, 18-aastaselt? Kindlasti oleks palju olnud teisiti. Teistsugune Tim, teistsugune muusika, teistsugune elu. 

Enamik vaimse tervise probleemide lahendustest on reageeriva olemusega. Kui kellelgi on juba suur mure, siis üritatakse leida lahendust psühholoogilt või psühhiaatrilt. Kuigi need ametid on väga-väga olulised, siis oleks ideaal see, kui inimesel oleks vaimse tervise tööriistakast, mille ta saab avada ja enda kallal tööd teha. Juba ennatlikult. Hambapesu tuleb meil automaatselt. Proovime vaimse hügieeni muuta sama harjumuslikuks.

Praegu saan vaid tänulik olla, et ka oma lühikese elu jooksul sai Tim maailmale oma muusikaga nii palju anda. Ka 146. korda Avicii laule kuulates ei tüdine ma nendest ning need on ikka nii pagana head. Kuidas ta seda suutis? Ma ei tea. Aga ta tegi seda. Suure kire ja pühendumusega. Aitäh sulle, Tim!

Kokkuvõte
​

• Kohustuslik lugemine kõikidele muusikahuvilistele. Võrratu kokkuvõte meie aja suurimast elektroonilise muusika artistist.
• Autor on teinud väga head tööd, saades kommentaare paljudelt Timiga lähestiku koos töötanud inimestelt
• Väga tabavad ja haaravad olid SMS formaadis leheküljed, kus näidati lugejale Timi ja tema sõbra või kollegi vahelist suhtlust.
• Eestikeelne tõlge oleks võinud parem olla. Tihti oli tunda, et laused on tõlgitud otse inglise keelest ning on täis kirja- ja stiilivigu.
• Raamat on hea näide vaimse tervise õpetamise ja õppimise tähtsusest. Mida varem alustada, seda parem.