Maikuu kokkuvõte

Tere taas, sõbrad.

Mu kontol on täpselt 62 eurot, palgapäevani on jäänud umbes nädal ja turud langevad kolinal. Tere tulemast tagasi päris maailma, Andreas.
Viimased 8 kuud olin Paldiskis kaitseväes, kus raha ja stress olid kaks asja, mis mõjutasid teenistust enim. Esimesest räägiti pidevalt (krt kui mul oleks viis tonni, siis ostaks selle bemmi), teist mainit vaid korra psühholoogi tunnis. 
Stressiga tegelen ise, aga rahast tahaksin teiega rääkida küll. Jagan teiega paari mõtet, mis mind teenistuse ajal külastasid. Aga kõigepealt kirjutan siia kõik need väga olulised numbrid, mis näitavad kui rikas ma olen ja mis on ajas, üllatus-üllatus, muutuvad.

• Minu portfell jaguneb varaklassidesse järgnevalt:
  • Aktsiad: 31%
  • Krüptovaluutad: 2%
  • NFTd: 50%
  • Pensionifondid: 4%
  • Kasvukonto: 13%

• Võrreldes aasta tagusega on portfell umbes 5% kasvanud (portfelli all pean silmas nii eraisiku kui ka ettevõtte varasid).  "Umbes", sest ma ei mäleta, mis see varasem number täpselt oli ja vanale lehele ei saa ligi ka. Aga suurusjärk on õige. Ausalt öeldes olen veits üllatunud, sest arvasin, et sõja ja praeguse turulanguse tõttu on kõik varad täitsa kokku kuivanud.
• Viimase kaheksa kuu säästumäära tean see-eest väga täpselt öelda. See on nimelt olnud järjepidevalt 0% :) Ajateenijana ei olnud tõesti võimalust säästa. Alguses maadlesin pikalt selle reaalsusega, kuid ajapikku sain selle mõttega sõbraks. 24-aastasena oli huvitav 8 kuud "päris" maailmast eemal olla. Lisaks rahale mõtlesin alguses palju ka sellele, kuidas ma teistest omavanustest maha jään. Nii rahaliselt kui ka töökogemuselt. Aga mingi hetk sain aru, et kõigil ongi oma rütm ja tihti on nii, et mõni esmapilgul halvana tunduv hetk või periood võib hiljem kujuneda hoopis millekski positiivseks. Kunagi ei tea.
• Praegu on kontol 62€, nagu alguses mainitud. Üritan ise hakkama saada, kuid paar korda on ema-isa ka midagi maksnud. Juulist tahan endale ise jalad alla saada. Sellegipoolest olen neile väga tänulik, et nad mind toetavad. Kaks mõtet sellega seoses: ​​​ 
  

1. Pooldan väga vanematelt raha laenamist, mitte võtmist. Laenad ja maksad hiljem tagasi. Ise olen selles halb ja ära hellitatud, seega soovin seda tulevikus parandada, kui peaks selline olukord tekkima. Muidugi on erandeid, kus vanem soovib näidata oma hoolt ja armastust, andes sulle raha, kuid enamikel juhtudel võiks minu arvates üle minema laenamise peale.
   
2. Kui sa oled 20+ ja saad vanematelt raha (ei laena), siis ei ole sul mingit õigust neile midagi ette heita, sest sa oled nende tiiva all ja nende käes on kontroll. See ei pruugi olla üldse nii kohutav nagu see kõlab - mind toetasid vanemad kogu aeg kuni ma sain 22 -, aga see tekitab mugavuse, mis lubab mitte ehitada endale vundamenti ja selgroogu edasiseks eluks. Lisaks võib see viia otsusteni, mis pole 100% sinu omad, sest need on ema-isa (ja nende rahakoti) poolt mõjutatud, ning mis võivad hiljem tekitada vanemate vastu trotsi.

Okei aga enough of this heietamine. Andreas, kaua sa ikka jahud siin mingit mulli. Järgnevalt siis mõned viimaste kuude jooksul kujunenud mõtted.

1.  Säästmine on väga oluline - tegin küll enne ajateenistust väikse plaani kui mitu kuud ja mitu eurot pean kokku koguma, et teenistuse ajal ellu jääda, kuid ikka jäi väheks. Mingi summa sain aga kokku (jäi vist 1000€ kanti) ning see hoidis peaaegu kuni lõpuni vee peal. Olles nüüd tagasi töölainel plaanin säästa strateegilisemalt kui varem ning rohkem meelerahupuhvrit koguda. Sõja ja majanduslanguse ajal elades muutub ka rahaline käitumine paratamatult konservatiivsemaks. Kui palju ja mis eesmärkidel ma sel aastal säästan - sellest kirjutan järgmises postituses täpsemalt.

2. Riske tuleb võtta  - Kuigi säästmine on minu jaoks tähtsam kui varem, siis ei tohi ka häid võimalusi maha magada. Minu kunagistest Funderbeami Sileni osakutest on nüüdseks alles jäänud vaid puhas õhk. Tühjus. Null. Müüsin nad kõik maikuus maha, et rahastada oma NFT ostu. Kuigi praegu on krüpto ja NFT turg kõvasti kukkunud, ei kahetse ma hetkekski seda otsust, sest olen kindel selle projekti edukuses ning panin sinna raha, mida olen valmis kaotama. Ostsin Veefriends 2 NFTsid, kui sul huvi on, loe SIIT rohkem. Ethereumi ja NFTsid plaanin edasi osta, kuid alles siis kui vundament on uuesti püsti laotud.

3. Vaene olla ei ole tore - Muidugi on elu kaitseväes odav, sest kulutusi peaaegu polegi, kuid oli hetki, mil kuu lõpus tuli 10 euroga linnaloale minna. Praeguste hindade juures ühe õlle äkki saab? Ma piirdusin rohkem vanaema jõhvikasiirupiga. Sotsiaalsetes olukordades on olnud huvitav, kui olen öelnud, et mul ei ole hetkel väga raha ja pean ennast finantsiliselt üles ehitama. Kõik inimesed on olnud mõistvad, aga mu enda ego jaoks on kohati ebamugav see varasema "las-ma-ostan-tuhande-euro-eest-aktsiaid" Andrease ja praeguse "las-ma-vaatan-mitu-viie-sendist-mul-rahakotis-on" Andrease vahe. Olen ka üles kasvanud keskkonnas, kus raha on tabu teema ja selle puudumine tekitab suuri pingeid, seega ka see varasem kasvatus on kindlasti põhjuseks, miks see kaitseväe järgne "vaesemehe faas" mind natuke raputab.

4. Raha ei ole kõige tähtsam - No päris ausalt ei ole. Ukraina sõda pani palju asju perspektiivi. Kui mul on voodi, toit, mida lauale panna ja riided, mida selga panna, rääkimata töökohast, siis pole mul millegi üle nuriseda. Ei tohi naiivseks muutuda, aga väikeste asjade üle elus tuleb osata rõõmu tunda. Kaitsevägi pakkus võimalust keskenduda rohkem inimestele ja probleemide lahendamisele ning vähem rahale. Kui kõik on rohelises vormis ja võrdsed, kaob võimalus välimuse põhjal hinnanguid anda. Pole Lacoste särke ja Air Jordaneid. Kui kõik on sama vaesed, siis on ju kõik rikkad. Oli vist nii?

Praegu siis nii palju. Chekka juuli keskel ka siia. Siis jagan oma säästumõtteid ja sahistan jälle sõrmedega läbi oma tühja rahakoti. Peatse kohtumiseni.

Olgem positiivsed!